Haljal aasal – intervjuu Eesti loomakasvatajaga

Suviste mandrilkäikude ajal sain Viljandi lähedal tuttavaks põllumehega, kellel oli aega vastata mõnele küsimusele. Vastaja jääb anonüümseks. Ta tegeleb lihaveise- ja teraviljakasvatusega, on natuke üle 30 aasta vana ja tal on umbes 200 looma, neist 140 ammlehma.

Kuidas Sa põllumehena alustasid?

Ma olen sündinud sellesse tallu, kus praegu tegutsen. Võtsin vanemate käest üle. Mu õed-vennad on maailma peal laiali, aga mulle meeldib see amet, isegi kui ma ei oleks pidanud oma talu üle võtma, oleksin ilmselt ikkagi põllumajandussektorisse läinud. Õppinud olen tööd tehes ehkki käisin juba peale ülevõtmist Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolis ka.

Milline Sinu tööpäev välja näeb?

Ühesuguseid päevi ei olegi. Palju oleneb aastaajast. Sööda ettevalmistamine, loomade jälgimine, karjuste kontrollimine, viljavõtt, maade ettevalmistamine jne

Kumb  kasulikum on, loomakasvatus või teravili?

Mahevilja hind on hea, selle kasvatamist toetatakse rohkem, mahelooma ei osteta kallimalt; liha puhul ei ole vahet, kas ta on mahe või mitte. Ilmselt sellepärast, et enamus on mahedad.

Millised on suurimad probleemid Sinu töös?

Ajapuudus, kvaliteetse tööjõu puudus – selliste töötegijate, kes tunneksid agrotehnikat, tunneksid loomi, tuleksid hommikul õigel ajal kohale jne. Aga eks ma neid siit lähiküladest leian. Ja muidugi paberimajandus; kooskõlastused kõigi ametkondadega, peamiselt PRIA ja Keskkonnaametiga. VTA ei taha meilt palju, nemad kontrollivad meid korra aastas.

Millised on suurimad probleemid loomade jaoks ?

Kõige rohkem probleeme tekitavad minu arvates loomadele need inimesed, kes peavad 20-30 looma, aga kes ei ole pädevad seda tegema. Söötmistingimusi ei ole, kasvatavad mätta otsas, pasa sees. See on looma pidamine, mitte kasvatamine. Loomi tuleb kasvatada nagu lapsi – nendega on metsikult tegemist. Näiteks kutsus naaberküla loomapidaja mind appi, sest loom oli vaja tapamajja viia, aga ta oli selle juba närvi ajanud, loom hakkas juba mööda seina üles ronima. Loom peab rahulik olema. Kui ta on endale ja teistele ohtlik, siis tuleb ta lihtsalt maha lasta. Suured kasvatajad, kellel on palju loomi, tavaliselt teavad, mis nad teevad, rikkumiste protsent on suurem just väikese arvu loomade pidajate hulgas.

Kas Sa neile nimed ka paned?

Pullidel on nimed ja nii kümnel kahekümnel lehmal ka.

Missugune see nende eluring välja näeb?

Ammlehmad poegivad veebruaris-märtsis, kolm kuud on nad ainult koos vasikaga, siis lastakse pull karja, et lehmad tiinestuksid. Vasikas võetakse ära üheksa või kümne kuuselt ja ma katsun vasikad alati kohe peale seda ära saata, et nad lehmadgea üksteist ei ei kuuleks. Saadan edasikasvatamisele, pullid nuumale, mullikaid ka aretuseks. Lehmad tiinestuvad meil aastas ühe korra, kõige vanem lehm on olnud vist 18 aastane.  PRIASt ükskord isegi küsiti, et kas tema sünniaasta on ikka õige. Kõik muidugi ei ela nii kaua, tervisega võib juhtuda, poegimisega, ka iseloomu pärast tuleb loomi ära saata.

Kuhu?

Kohalikku tapamajja saadan üksikuid loomi, praaklehmi näiteks; noorloomad lähevad kogumiskeskusesse. Enamus läheb sealt edasi Euroopasse, Poola näiteks. Türki ei ole nüüd läinud, sest seal olid piiril probleemid ja ma ei pea silmas heaolu probleeme. Loomade heaoluga on probleeme ühe koormaga tuhandest ja need on pigem Lätist, Leedust või Poolast pärit koormad. Kokkuostjate vaheraha ei ole nii suur, et nad saaksid pidevalt riske võtta. Aga igasugu asju juhtub, näiteks tuleb kokkuostukeskustest aegajalt loomakasvatajatele teateid, et ärge saatke siia tiineid mullikaid, nad hakkavad sünnitama. See on jälle see pädevuse küsimus, millest ma enne rääkisin.

Aga piimalehmade vasikaid ju saadetakse ka ära. Vahel isegi paaripäevaselt?

Mulle tundub, et kahenädalaste saatmine ei ole ilmselt parem kui paaripäevaste. Ema juurest võetakse nad niikuinii kohe ära. Ja neid pisikesi on tapamajas ikka küll nukker vaadata. See on üks tobe koht kogu selles asjas.

Kuidas loomi tapetakse?

Veis läheb omaette boksi ja tapetakse poltpüstoliga, mis läheb läbi seljaaju. Täiesti humaanne. Halal tapmine ei ole humaanne, loom ju tunneb kõike. Ka liha kvaliteet on halvem, stress verelõhnast jne.

Räägi võõrutamisest ka, lehmad on kurvad kui vasikaid võõrutatakse?

Nad ei ole kurvad. Kõige parem on vasikad järgmisel päeval ära saata. Ja lehmadel on lihtsalt piimapitsitus, tahavad leevendust, söötmine on instinkt. Ja vasikad on lihtsalt harjunud. Lehma mälu on lühike, kui nad oleksid kurvad, siis nad hüüaksid vasikaid veel kauem. Mälu tekib neil  minu arvates 10-15 aastaga. See on teadlaste teema, kas nad on kurvad või ei ole. Ma ei usu kui keegi ütleb, et nad on kurvad ega ka seda, et nad ei ole kurvad.

Millised on Sinu infoallikad, usaldusväärsed infoallikad, kust Sa loomade kohta infot saad?

No meedia ikka. Koolitusi loomade käitumisest ei ole just palju, heaolunõuetest on natuke olnud. Aga võiks olla; toodang ju kukub kui loomadel on stress.

Mida Sa tunned kui loomi auto peale laetakse?

Minul ei ole mingit tunnet. Võibolla siis on kui vanemad lehmad lähevad, aga ega see ka parem ei ole kui nad vanadusse ja haigustesse surevad. Aga ema hoiab eemale. Naised üldse ei taha juures olla kui loomi ära saadetakse.

See ei sõltu ju soost?

No sõltub ikka…

Mida loomakaitsjatest arvad?

Sinusuguseid hulle on ju vaja.  Eestlased ei ole nii radikaalsed kui mujal, ei käi ennast lautades kinni sidumas. Tasakaal peab olema; peab olema neid, kes kaitsevad, sest on neid, kes rikuvad. Minul ei ole nendega probleeme ja ma ei karda neid.  Eestis peaks olema loomakaitse rohkem riigi poolt organiseeritud, lemmikloomade pidamise üle ei ole ju mingit kontrolli, kariloomi peab kontrollima, aga lemmikloomi mitte. Keegi ei tea, mis seisus on näiteks minu koer. Ja kui keegi kaebabki, siis teha ei saa midagi. Loomapatrulli on vaja. Ja mulle üldse tundub, et loomade pidamiseks oleks inimestel vaja luba; lastesaamisel samamoodi, sest inimesed ei tea, mida nad teevad.

Mida Sa veganlusest tead?

No neid on erinevat sorti. Ühed  ei söö liha ja teised ei söö üldse midagi loomset. Ega ma nendest aru ei saa, kes näiteks muna söövad. Kui oled vegan, siis ära söö üldse. Kui selliseid tekib juurde, siis väheneb ka loomade kasvatamine. Tootmine väheneb ainult läbi tarbimise vähenemise.

Miks neid juurde tuleb, mis neid motiveerib?

Tänu meediale, sest see on popp teema.

Kas midagi veel?

Ja see on väga mugavaks tehtud – poodides on kõiki aseaineid saada, liha pole tarviski.

Mis Sa loomaõiguslaste sellest seisukohast arvad, et loomi ei tohiks üldse ekspluateerida?

Inimene on loomi enda tabeks kasutamud tuhandeid aastaid. Sama kaua aega võtab inimeste ümberõpetamine. Ma ei tea, kas ma ise lõpetaks päris ära. Kui makstakse, siis tegelen teraviljakasvatusega. Aga mulle meeldib ka pull, kes mulle nö taskusse tahab pugeda.

cows-801045__340

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s