Kas veganil võib lemmikloom olla?

Veganite lemmikloomad on üks selline teema, millest iga vegan rääkidagi ei taha. Lemmiklooma võtmine ja tema eest hoolitsemine toob endaga kaasa otsuseid ja valikuid, mis on vahetevahel vegani maailmavaate ja moraalinormidega vastuolus. Ka on lemmikloomade pidamine üks selline teema, mida veganitele alatasa nina alla hõõrutakse. Eriti karnivooride pidamine. No võtame näiteks kassid. Mis vegan mina oma 12 kassiga õieti olen?

Ka ühes hiljutises blogipostituses tuli veganite lemmikloomandus jälle jutuks. Ajakirjanik, kes minu küsimusele vastates oma veganvaateid kaalus, küsis vastuseks, “Lõpuks üks küsimus ka: kuidas ja mis tundega vegan oma kassidele või koertele lihast tehtud krõbinad või pasteete annab (või liha naturaalsel kujul)? See on ju ka põhimõtteliselt selle julma äri toetamine.”

Paar lugejat katsus sellele küsimusele vastata ka. Ja tunne ei paistnud hea olevat. Veganid ütlesid, et nad mõtlevad sellele dilemmale kogu aeg ja lemmikloomad olid neil enne kui nad veganiks hakkasid jne.

Tulen korraks sõna “lemmikloom” juurde, mille meelega kirja panin ja mida ma ise  praktiliselt  kunagi ei kasuta. See sõna ei kõlba mitte kuskile ja tavaliselt ütlen “niinimetatud lemmikloomad” kui just juriidilise kontekstiga tegu ei ole, sest loomakaitseseaduses ja selle määrustes on sõna lemmikloom kirja pandud küll. Igapäevases kontekstis kasutan tavaliselt looma nime ja kui sellest ei piisa, siis liiki; räägin näiteks kassidest ja koertest. Veel nimetan neid pereliikmeteks, sõpradeks, hiljuti avastasin, et olen teinud uue sõna “koerlaps”, sest tõesti – mul on palju sõpru ja tuttavaid, kes käituvad oma loomadega nagu lastega ja ma ei pea silmas nende mähkimist ja lehvide pähesidumist ja muid asju, mida inimlapsega võiks teha vaid pühendumust, kannatlikkust, tähelepanelikkust ja oma pereliikme vajadustega arvestamist. Lemmikloom on midagi muud; loom, kes on võetud, vahel ka ostetud, selleks, et inimesele meelehead teha ja see on samasugune loomade ekspluateerimine nagu muud viisid.

Kuidas siis korraldada nii, et pereliikme eest hoolitsemine oleks vegan? Esiteks ei osta vegan looma vaid tavaliselt võtab varjupaigast, vahel ka sõpradelt-sugulastelt, kes oma loomaga ise hakkama ei saa või on midagi juhtunud. Vegan ei pea õigeks loomade aretamist ja sestap steriliseerib ta oma looma. Ei pea vist ütlema, et tõuloomade aretamine ei ole sugugi õigem kui mistahes loomade paljundamine. Koeri ja kasse on liiga palju, kõikidele ei jagu häid peresid ja loomulikke elutingimusi. Ma saan aru, et see ei kõla väga loomaarmastajalikult, aga ma ei ole kindel, kas kasse üldse väga olemas olema peaks.

Kui koera võib üles kasvatada ka taimse toiduga, siis kassi küll ei saa. Tema on kiskja ja karnivoor ja sestap peab talle loomset toitu andma ja see on keeruline tõesti. Ja samas alternatiivi ka ei ole. Üks võimalik variant on kass freeganina üles kasvatada, mis tähendab, et talle saab anda seda loomset toitu, mis muidu ära visatakse. Kassi inimene peaks seljuhul prügisukeldumist harrastama, sest muud moodi loomseid jäätmeid ei saa. Poed nimelt ei tohi inimestele jääke üle ukse anda, nad tohivad “parim enne” loomseid tooteid anda ainult neile varjupaikadele, millega on sõlmitud vastav leping. Enamasti aga varjupaigad sellist lepingut sõlmima ei torma, sest kõik pakutavad loomsed tooteid ei sobi hästi, inimestele valimistatud toodetes on liiga palju soola ja muid maitseaineid, säilitusianeid jne. Kogu see toidu äraviskamine on üldse üks omaette ja täiesti seletamatu teema. Mõelge; kui ma pidasin Hiiumaal loomade varjupaika, siis kandis üks pood meile maha 3 tonni loomseid tooteid igal aastal. Ainult üks pood ja seda Hiiumaal, kus talvel elab võibolla 6000 inimest kui sedagi.

Mulle on alati tundunud, et need veganid, kes otsustavad süümekate vältimiseks või moraalselt õigesti elamise pärast mitte looma võtta, teevad midagi justkui valesti. Muidugi peab alati kõik hästi läbi mõtlema nagu lapsegi hankimise puhul, sest jätkuma peab nii aega, tervist, oskusi kui raha. Tundub aga, et kui inimene on sellepärast, et loomade ekspluateerimine ei ole õigustatud, veganiks hakanud, siis oleks tal ka oma loompereliikmele palju pakkuda, aga võibolla see ei pruugi nii olla? Pealegi kipun ma ikka ära unustama, et mõni on vegan oma isikliku tervise tõttu ja ei teagi loomadest eriti midagi. Mulle tundub, et eetilised valikud toovad alati moraalseid kohustusi juurde.

Igal juhul oleks hea kui näiteks kassiabiühingud ja veganorganisatsioonid üksteisele läheneksid ja üksteist paremini mõistaksid. Need veganid, kes konkreetselt loomi aitavad, päästavad ja toetavad teevad seda nende loomade pärast, kes juba on. Kes on olemas, kes on isikud kõigi oma soovide ja vajadustega ja sestap peab neid ka aitama.

Foto: Annika Lepp

DSC_3824.jpg

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s