See tekst ilmus aprillikuu ajakirjas Vegan. Vaata ajakirja kodulehekülge: https://ajakirivegan.ee/
Küllap me kõik teame, et veganeid on igasuguseid. Inimesed on erinevad ja nende
veganelulaadile pühendumine samuti. Põhjused jagunevad enamasti kolmeks: ollakse
veganid loomade pärast ehk eetilistel põhjustel; teiseks keskkonna pärast, mis puudutab ka nende endi tulevikku; ja kolmandaks tervise tõttu, mis tundub olevat kõige isekam põhjus, aga mitte isekam kui inimese elu üleüldse.
Viimasel ajal on meedia ja ka inimeste omavahelised jutud hirmu ja hoiatusi täis. Majandus vangub, reisida ei soovitata, inimesed on ärevil ja ostavad varusid kokku. Kardetud viirus kasvab ja ehkki on lootust, et suvel viirus taandub, siis ilmselt ainult mõneks ajaks, kuni tuleb uuesti või tuleb uus ja hullem. Katk on inimkonda ikka laastanud ja oleks rumal arvata, et seda enam kunagi ei juhtu.
Aga elu pole enam endine. Kliimamuutus on loodusliku tasakaalu lõplikult paigast löönud ja kardetud viiruse põhjus on samamoodi inimese mõttelaadi ja hoolimatuse tulemus – viirus on teatavasti väga suure tõenäosusega sündinud Hiinas elusloomade laatadel, mida ilmaasjata maapealseks põrguks ei nimetata. Aina rohkem saab inimestele selgeks, et veganid on aastakümneid õiget juttu rääkinud, sest loomad tõepoolest kannatavad, loomatööstus reostab keskkonda ja loomse söömine ei ole tervislik. Ilma viiruseta ei oleks sellise ebamugava info levik olnud aeglasem.
Tundub, et ma jõuan oma jutuga jälle kohustuste ja vastutuse juurde. Eelmises numbris
kirjutasin, kuidas veganid võiksid rohkem kasside eest hoolitseda, sest nad oskavad seda
hästi, hoolimata sellest, et kassielu nende eetiliste tõekspidamistega mõneti vastuollu läheb. Nüüd jõuan selleni, et veganid peaksid äreva olukorra pärast oma mugavustsoonist välja tulema, sest neil on selleks võimalus. Nad nimelt teavad, mis aitab – see on iga inimese tarbimisvalikute muutumine. Ja ma ei pea silmas, et veganid peaksid oma veganlust veel veganlikumaks süvendama, ostma kriisiks kokku võimalikult palju hästisäilivat vegantoitu ja vahetama võimalikult palju tervislikke veganretsepte. Mõistlik inimene paneb porgandi ja põldoa maha ja kasvatab kapsaid ka, aga ma räägin praegu tegelikult info levitamisest ja aktivismist. Ükskõik, kui ebamugav see ei oleks ja kui valusalt end vastu seina ära ei lööks, tuleks aktivistiks hakata – kirjutada, seletada, õpetada, meelt avaldada, kommenteerida, kampaaniaid korraldada, organisatsioone toetada jne. Sest võib-olla praegu kuulatakse rohkem.
Lugemissoovitus:
Peeter Singer: on aeg keelata turud, kus sünnivad uued viirused (Eesti Päevaleht)
kkadri 