Loomaõiguste kolmas laine

See tekst ilmus kõigepealt 30. aprilli Sirbis.

Sotsioloog Corey Lee Wrenn leiab, et loomaõiguslik mõtteviis peaks saama nn kaine mõistuse osaks ja sestap peavad sotsioloogid seda sotsiaalset konstruktsiooni kujundada aitama. „Me uurime, sest hoolime,“ kirjutab Kenti ülikooli lektor, tsiteerides Itaalia marksisti Antonio Gramscit, kes on öelnud, et intellektuaalid on kohustatud varustama sotsiaalsete muutuste algatajaid kasutatava ja kultuuri sobiva raamistikuga.

Sel eesmärgil on dr Wrenn üle kolme­kümne aasta uurinud lääne loomaõiguste liikumist. Kui pidada loomakaitse­poliitika algusajaks Briti parlamendis vastu võetud Martini seadust, siis on liikumine üle kahesaja aasta vana. Eesti loomakaitse ajalugu on kirjeldatud alates XIX sajandi lõpust, aga loomaõiguslik mõte on siinmail vaid viieteistaastane. Ilmselt on aeg käes, et keegi uuriks ja kirjeldaks korralikult ka postsovetlike riikide loomakaitse ja -õiguste teket, aga võib-olla on veel liiga vara. Igal juhul oleks huvitav teada saada, kuidas selles valdkonnas ree peale hüppamine käis. Oli ju läänemaailmas 1990. aastate alguses loomaõiguste liikumise arengu nn teine laine juba lõppemas. Teine laine algas 1960. aastatel ratsutades noorte vastandkultuuril ja sotsiaalset õiglust nõudvatel protestidel ning toetudes Ruth Harrisoni, Brigid Brophy ja Peter Singeri raamatutele.

Muide, Wrenn nimetab loomaõigusi järjekindlalt mitteinimloomade õigusteks, et kõik oleks selge.

1980. aastateks oli lääne loomaõiguste liikumises peamine loomade õiguste ideoloogia sadade organisatsioonide poolt omaks võetud, ja kujunenud rahvusvaheline võrgustik. 1990. keskel algas pikaldane üleminek uut tüüpi organisatsioonidele, millede normiks sai professionaalne eestkoste. Alludes neoliberalismi loogikale jõudis liikumine 2000. aastaks kolmandasse aktivismifaasi. Organisatsioonid tegutsevad bürokraatlikus mittetulundusühingu formaadis, olles aktiivsed sotsiaalmeedias ja proovides muuta inimeste tarbimisharjumusi. Tegutsetakse riigile sobivas vormis, kapitalistlikus raamistikus ja see tekitab vaidlusi – paljud aktivistid, eriti teise laine aktivistid, on seepärast liikumisest võõrandunud. Liikumine on killustunud, aga see on tavapärane arengufaas, sest sotsiaalset õiglust nõudvatele liikumistele on alati olnud omane vaielda eesmärkide ja taktikate üle.

Sotsioloogina leiab dr Wrenn, et strateegiaid saab teaduspõhiselt planeerida – uurida, mis töötab ja mis mitte ja on sellest kirjutanud oma kahes mõneaastase vahega ilmunud raamatus „Ratsionaalne lähenemine loomaõigustele: abolitsionistliku teooria laiendused“ ja „Killustatud protest: loomaõigused MTÜde ajastul“. Wrenn rõhutab feministlikke meetodeid, ehitades loomaõiguslusele ratsionaalset, tõenduspõhist alust, millel on intersektsionaalses poliitikas mõtet. Ta uurib sotsiaalsete muutuste teooriaid, kasutades kriitilise sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogia vahendeid. Hoolimata loomadele õigusi nõudvate liikumiste märkimisväärsest kasvust, on loomade vabanemise tempo aeglane ja veganite arv on endiselt marginaalne. Seda võib nimetada stagnatsiooniks, ehkki suuremad organisatsioonid on jõukad ja laiemalt loomakaitsele toetus ikkagi tõuseb.

Wrenn leiab, et praegune liikumine manipuleerib rõhumisinstitutsioonidega, mitte ei välista neid. Tihtipeale on kompromisside tegemine loomaõiguslaste poolt vaadatuna väga küsitav ja tegelikult tugevdab rõhuvat tööstust. Mõned organisatsioonid välistavad abolitsionismi, sest nii olevat tõhusam, aga samas loobuvad sellega peamisest – loomadele õiguste nõudmisest ja jutlustavad seega peamiselt libahumaansust. Senine süsteem säilib, kui toodetakse võltskarusnahka, kõikide toodete vegan­alternatiive, rõhutades täiuslikkust ja tervislikkust. Hierarhia ja ebavõrdsus liikumise sees, sõnumite monopoliseerimine, dialoogi ja demokraatliku otsustamise kõrvalejätmine, see kõik aeglustab sotsiaalse õigluse arengut.

Wrenn leiab, et aktivistid ei peaks ilmtingimata tegutsema olemasoleva süsteemi sees – loomade olukorra muutmiseks ei ole vaja liigselt tegeleda seadusemuudatuste läbisurumisega. Senise olukorra muutmiseks on eetiline veganlus kõige vajalikum ja jätkusuutlikum.

Kuigi radikaalsuse tekkes (mis annab riigile liigselt võimalusi sekkuda) süüdistatakse killustatust, jõuab Wrenn vastupidisele järeldusele – mittetulunduslik formaat kapitalistlikus ühiskonnas tegutsemiseks ja neoliberaalsed strateegiad on need, mis soodustavad radikaalsete rakukeste teket ja killustatust. Tema arvates on sarnaselt teiste sotsiaalset õiglust taotlevate liikumistega nagu feminism ja kodanikuõigused killustatus ühistegutsemise lahutamatu osa. Killustatus on ettearvatav ja tervislik reaktsioon ebatervislikele kompromissidele, mis on tehtud kapitalistliku süsteemiga, radikaalsed aktivistid jätkavad mobiliseerumist hoolimata takistustest. Selgituseks peaks lisama, et radikaalsuse all peab Wrenn silmas oma veendumustele kindlaksjäämist, ta kritiseerib vägivalda, mida võhikud võib-olla seostavad radikaalsusega kui vähetõhusat strateegiat.

Aktivistid toetuvad oma teavitustöös järjest rohkem etoloogide tööle ja peaksid hakkama ka sotsiolooge kuulama. Teadusmaailm ja aktivistid on üksteisele lähenemas kas või läbi kriitiliste loomauuringute. Corey Lee Wrenni teooriatega tutvudes võivad tõsimeelsed loomaõiguslased kergendunult ohata ja loota, et loomavaenulike kompromisside tegemise aeg hakkab ümber saama.


Corey Lee Wrenn

Corey Lee Wrenn on Kenti ülikooli sotsioloogialektor. Tema ettekannet „Heategevus, arvutid ja kapitalism: kuidas loomaõiguslus jõudis oma kolmandasse lainesse ja mis seisab ees tulevikus“, saab kuulata Loomuse ja Eesti Vegan Seltsi korraldatud kuuendal loomaõiguste konverentsil: https://loomus.ee/konverents 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s