Üks olulisimaid teoseid loomaõiguslusest ilmub eesti keeles

See tekst ilmus kõigepealt ajakirja Vegan juuninumbris

Kadri Taperson

Peter Singeri “Loomade vabastamine” on kahtlemata ja kõigest hoolimata üks loomaõiguste tähtteoseid ja tüvitekste. Ilmus esimest korda 1975. aastal ja sellest on tehtud kümneid kordustrükke, tõlgitud paljudesse keeltesse. Seetõttu on teos andnud loomaõigusliikumisele suure hoo ja võimaldanud sestsaati ka tõsiseltvõetavaid filosoofilisi arutelusid. Sel suvel ilmub raamat lõpuks ka eesti keeles.

Autor on rõhutanud, et uut eetikat tutvustav tekst on taotluslikult kirjutatud üsna lihtsalt mõistetavas keeles, et oleks võimalik jõuda paljude lugejateni. Ta on ootusi raamatu ilmumise mõjule kirjeldanud nii: „Mu ootused kõikusid kahe äärmuse vahel. Optimistlikumatel hetkedel tundusid argumendid loomade rõhumise vastu niivõrd selged ja ümberlükkamatud, et olin kindel sellise liikumise tekkimises, mis suurendaks inimeste teadlikkust loomade väärkohtlemisest.” Tol ajal, 1975. aastal ei teadnud ju enamik inimesi tööstuslikust loomakasvatusest ega loomkatsetest midagi. „Teadlikumad inimesed hakkaksid boikoteerima loomseid tooteid, et tööstuslik loomakasvatus või isegi kogu lihatööstus kahaneks ja kaoks lõpuks sootuks. Nagu ka loomadel tehtavad katsed,” on ta öelnud ning lisanud, et pessimistlikumatel (või realistlikumatel) hetkedel mõistis ta, kui üüratu ülesanne tal tulevase liikumise ees seisab: kuidas saab muuta niivõrd levinud ja sügavalt juurdunud harjumusi?

Hiljem on Peter Singer tunnistanud, et tegelikult on muutunud vähem, kui ta lootis, ja see tegi temast nii mõnelegi aktivistile mõttekaaslase. Ükskõik, kui palju me ei teeks, muudaks, võidaks või selgitaks – loomade rõhumine inimese poolt on nii mastaapne osa kogu maailmakorraldusest, et suuri muutusi on väga raske ühe inimese eluajal näha.

Selleks, et loomade olukorda üksikasjalikult kirjeldada, on Singer valinud kaks tegevusvaldkonda, kus loomi ekspluateeritakse. Loomkatsed ja intensiivpõllumajanduslik toidutootmine. Lisaks kirjeldustele, mida on mõistagi väga raske lugeda, ei räägi Singer otseselt loomade õigustest, vaid utilitaristlikust eetikast, mis lähtub tagajärgedest, kus oluline on maksimaalne kasu võimalikult paljudele. Singeri arvates peaks selle põhimõtte järgi kohtlema ka teisi liike. Vastasel juhul on tegemist spetsietsismiga ehk ühe liigi eelistamisega.  Ka see termin leidis just pärast “Loomade vabastamise” esmakordset avaldamist laialdase kasutuse.

Aja jooksul on raamat saanud ka kõvasti kriitikat nii loomaõiguslaste kui muude sotsiaalse õiguse aktivistide poolt. Puuetega inimestele ei ole meeldinud filosoofilised võrdlused loomadega. Samuti negatiivne suhtumine erivajadustesse ja arvamus, et puue on ilmtingimata halb või vajab võimalusel kõrvaldamist. Tõsi, loomaõiguslased ei poolda utilitaristlikke vaateid, vaid lähtuvad põhimõttest, et loomi ei tohi ekspluateerida niikuinii. Hoolimata ka sellest, kui üksikutel juhtudel võiks olla ühe looma kannatustest kasu tulevikus paljudele loomadele.

Juhul, kui raamatu ilmumine oleks mõõdupuu, on Eesti loomaõigusliikumine just iseseisvusaja jagu aastaid maha jäänud. Nimelt ilmus Soomes raamat aastal 1991 – 16 aastat peale esmatrüki ilmumist. Meil võttis ilmumine omajagu aega. Katseid on tehtud varemgi, aga sel suvel lõpuks trükist tuleva raamatuga on intensiivselt tegeletud neli aastat. Juba kasutatav sõnavara on Eestis üsna uus. Ka ei olnud lihtne leida toimetajaid ja nõuandjaid. Raamatus on tõlgitud ka uus eessõna, mis on kirjutatud 2005. aastal ilmunud juubeliväljaandele. Lisaks on kaante vahel Kadri Simmi kirjutatud järelsõna. Kui küsisin tõlkija Martin Garbuze käest, kas ta jaksab viimast korda tänaseks ilmselt pähekulunud teksti veelkord üle lugeda, vastas ta hoopis, et endiselt on kõige raskem lugeda loomkatsete kirjeldusi.

Arvatavasti kirjutaks Peter Singer tänapäeval loomadest veidi teistmoodi, sest just viimase 40–50 aasta jooksul oleme tänu etoloogidele – aga mitte ainult – loomade olemusest ja käitumisest, mõtlemisvõimest, keelest ja emotsioonidest väga palju rohkem teada saanud. Õieti on vist nii, et teadsime ka enne, aga tänu loomaõigusaktivismi kasvule ja headele raamatutele on teave jõudnud suurema arvu inimesteni. Ja kui kedagi tänada, siis nende hulgas oleks ka Singer.

P. Singeri “Loomade vabastamine” ilmub 2021. aasta suvel ja selle annab välja Tartu Ülikooli kirjastus.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s