Tahan rahvusparki

See arvamus ilmus kõigepealt 14. juuni Hiiu lehes.

Käisin laupäeval tuttaval bioloogil külas ja rääkisin muuseas, et mul on
eelmisest aastast veel nii palju seeni üle, et ei tea, mis nendega peale hakata.
Uus seeneaeg on ju juba alanud. Tema vastas ootamatult, et vaat kui hea, tulebki
koguda niikaua kui neid metsi veel on. Minu küsimuse peale, et kuidas ta
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) Hiiumaa rahvuspargi ettepanekusse suhtub,
vastas ta, et loomulikult suhtuvad kõik bioloogid sellesse väga hästi ja et läheks
see kõik ometi nii.
Hiiumaal on vana metsa säilinud rohkem kui mandril, seda pole väga
intensiivselt majandatud (vähemalt osa sellest), vääriselupaikade osakaal on
suur ja paljud haruldased taimed ja loomad on meile tavalised – hiiumaalasena
ei oska vahel arvatagi, et mõnda taime pole mujal maailmas palju nähtud.
Viimati loodi Rahvuspark 2018. aastal Alutagusel ja seal oli vist ka nii, et
olemasolevad kaitsealad liideti ja sellega seoses tekkis terviklik kaitstud ala.
Kui vaadata Keskkonnaministeeriumile ELFi poolt tehtud ettepaneku juurde
kuuluvat kaarti, siis see näeb ka esialgu lapiteki moodi välja, aga kuna pakutud
maaalade vahele jäävad juba kaitse all olevad maatükid, siis peaks Hiiumaa
rahvuspark ka lõpuks terviku moodustama. Olemasolevalt kaardilt ei saa sellest
küll esialgu aru, aga Regio korralik kaart on juba tegemisel.
Mulle tundub, et hiidlaste mõningase vastuseisu juured on ehk 2008. aastas, mil
maismaale plaanitava tuulepargi ettepanek oli nii loodus- ja inimvaenulik kui
üks kasumit taotlev plaan veel olla saab. Võibolla peaks meelde tuletama, mida
hiidlased tollal vastuargumentideks loetlesid? Need olid üsna sarnased praeguse
ELFi ettepaneku põhjendustega: “Hiiumaal on tervikuna geoloogilise tekkeloo,
hõreda ning hilise inimasustuse, eripärase kliima, mitmekesise mullastiku,

saarelisuse ja vähese majandamisintensiivsuse tõttu välja kujunenud unikaalne
elukeskkond.” Vt pikemalt siit.
Aga võibolla on ärevatel aegadel umbusk meile kõigile omane ja sestap on hea,
et ELFi omad tulevad saarele asja arutama ja ilma kohaliketa midagi niikuinii ei
otsustata. Kuulsin, et esimene kord saab oma seisukohti esitada ja küsimusi
küsida juba enne jaanipäeva. Sest kui Rahvuspargi loomiseks on vaja petitsiooni
ja kohalike poolthääli, siis peaks kogu asjast rohkem teadma.
Niikaua kui otsust veel pole tuleks Hiiumaad nagu Rahvusparki kohelda
niikuinii, vähemalt omaenda tegudes.

Pilt on lehelt loodusegakoos.ee

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s