See lugu ilmus kõigepealt juulikuu ajakirjas Vegan.
Loomaõiguslased on täna nagu väike frustreerunud kogukond, kes teab
maailmapäästmise saladust, mida keegi ei taha vastu võtta. Saladust, mida me ei hoia
kiivalt enesele, vaid üritame levitada, aga see pole seni õnnestunud.
Kuna maakera on omadega läbi, siis ei ole enam võimalik ka kogukond kokku korjata ja
ühiskonnast välja – metsa elama minna. Metsa ei ole enam nii palju alleski ja vaevalt, et
empaatilistel inimestel õnnestub kõrvad ja silmad kinni panna selle ees, mis loomadega
ülejäänud ühiskonnas toimuma jääb.
Sestap peaksime oma sõnumit veelgi valjemalt kuulutama, leidma üles need õiged strateegiad
ja taktikad, mis edendaksid vägivallatut maailma ja ühtlasi aeglustaksid kliimasoojenemist.
Tuletagem veelkord meelde: 2006. aastal avaldas ÜRO Toidu- ja
Põllumajandusorganisatsioon (Food and Agriculture Organization of the UN, FAO) raporti,
millest järeldus, et põllumajandusloomade pidamine on keskkonnale suureks ohuks, mõjudes
nii laialdaselt, et selle probleemiga tegelemine peaks olema keskkonnapoliitikas esimesel
kohal.
ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni hinnangul sureb iga päev välja kuni 200 liiki
ning loomakasvatus on üks peamistest elupaikade hävinemise, liikide väljasuremise ja
bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustest. Seejuures tapetakse aastas umbes 80
miljardit looma, ÜRO hinnangul see arv suureneb ja 2050. aastaks kasvab tapetud
maismaaloomade arv aastas 120 miljardini. Samal ajal on Euroopa Liidu eesmärk saavutada
aastaks kliimaneutraalsus aastaks 2050.
Need kaks asjaolu räägivad üksteisele justkui vastu? Kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine
suureneb intensiivpõllumajanduse ehk loomatööstuse tõttu, mitte ei vähene.
Loomuse ja Eesti Vegan Seltsi korraldatud 7. loomaõiguste konverents oli sel aastal samale
teemale pühendatud. Konverents pealkirjaga Loomaõiguslus Keskkonnakriisis otsis vastuseid
küsimusele, kuidas ühendada loomade õigused püsivalt keskkonna jätkusuutlikkuse teemaga?
Loomseid tooteid kutsutakse küll vähem tarbima, aga inimkonna eluspüsimise ja planeedi
päästmise kaalutlustel.
Üks konverentsil esinejatest, aktivist Dan Kidby rääkis taas sellest, kuidas kliimakriisi
peatamisel ja loomade vabastamisel on olemas ühine lahendus. Teine, Richard J. White lisas
sellele tausta, et tegelikult peaks selleks maailmakord muutuma, kirjeldades anarhistlikke
geograafiaid.
Kriitiliste loomauuringutega tegelejad ja aktivistid räägivad võimalikust lahendusest ja
toidurevolutsioonist ju aastaid, vaieldes seejuures küll mõistete ja taktikate üle, aga on
peamises siiski ühel meelel: vaja on toidurevolutsiooni, mida toetab ka ülaltoodud ÜRO
raport. Ei tee vist paha veelkord eetikat meelde tuletada – loomade õiguseid ei tohi sealjuures
unustada. Toon näite: oletagem, et taimsele toidule ülemineku jaoks oleks kellegi arvates vaja
teha nn mõistlikes kogustes loomkaitseid, kas me siis kiidaksime need heaks?
Kriitilise pilguga peavoolumeediat jälgides tundub, et äkki on midagi vaikselt ikkagi
muutumas, üks artikkel soovitab ise rohkem toitu kasvatada, teine varuda, kolmas kokku
hoida. Ekspressi juhtkirjas on kerge irooniline vihje lihasöömise vähendamise vajalikkuse
kohta jne. Aga kui näen meedias avaldatud fotot, millel Ukraina sõdur kaevikus Eestist pärit
lihakonservi sööb, siis tekivad mul muidugi keskmisest erinevad mõtted. Üks neist ei kuulu
mulle endale ja on midagi sellist, et niivõrd suure kriisi ajal ei sobi loomade õigustest rääkida,
ja teine neist vaagib, kuidas me saaksime seda olukorda ära kasutada. Ma ei tea, kas see on
võimalik – sõda halvab edasiviivat mõtlemist, majandust, ühiskonna arengut.
Ja samal ajal on viimane aeg jõuda infolevitamise järgmisesse etappi. Olemasolev lahendus
on praegu takerdunud väikese kogukonna teadvusesse. Enne ei muutu midagi, kui taimsest
toidust teab iga lasteaialaps. Kui suur maailmamuutus on põhikooli õppekavas, osa
õpetajakoolitusest, kajastub selgelt põllumajandustoetustes, teadusgrantides ja toiduliidu
viisaastakuplaanis. Kui sellega tegeleb kogu Maaülikool ja Maaeluministeerium, rääkimata
koalitsioonilepingutest, erakondade programmidest, valitsuse tegevuskavast ja presidendi
aastapäevakõnest. Kus on see nõks, mis selle kõik käima lükkab?!
kkadri 