Ilutulestikud on ajast ja arust

Igal hilissügisel hoogustub loomakaitseorganisatisoonides ja meediaski ilutulestike kahjulikkuse ja mõttetuse teema. Kättejõudvaks aastavahetuseks on enamus omavalitsusi selle meelelahutuse korraldamisest loobunud. Eraisikud veel mitte.

Ilutulestikust tekkiv kõrge müratase, eriti kui see on pikemaajaline, võib põhjustada rahutust, kuulmislangust, vererõhu tõusu ja unehäireid. Kurnatuma närvisüsteemiga inimeste tervis läheb tõenäoliselt veel halvemaks. Kõige rohkem kannatavad ilutulestiku kahjustuste all väikelapsed ja teatud haigusseisunditega inimesed. Alates 24. veebruaril alanud sõjast ka sõjapõgenikud ja sõjast põhjustatud ärevuse all kannatajad.

Kui inimene oskab enamasti ilutulestiku üle elada, saades ratsionaalselt aru, et see on millegi tähistamiseks korraldatud, lühiajaline ja ehk iluski, siis loomadega on teine lugu. Kõikide varjupaikade töötajad ja vabatahtlikud teavad, mis toimub aastavahetusel varjupaigaloomadega, hobuseid tuleb kinni hoida ja rahustada, uueaastahommikul paanikas põgenenud koerte otsimiskuulutused üles panna jne. Igal aastal juhtub muidugi ka tõsisemaid õnnetusi, kus mõni tundlikum loom hirmust üle ei saa ja hukkub. Metsloomadega on sama lugu.

Novaator kirjutab, et teadlased uurisid uusaastailutulestike mõju hanede ja laglede elule. Uusaastaööl lahkusid paljud linnud äkitselt oma tavapärasest ööbimispaigast ja lendasid inimasulaist eemale, mõned neist isegi mitmesaja kilomeetri kaugusele. Oma endisse ööbimiskohta suurem osa kaugele lennanuist enam ei naasnudki. Ilutulestiku häirivat toimet lindudele on tuvastatud mõnes varasemaski uuringus. Näiteks on ilmaradari abiga nähtud, kuidas ilutulestiku alates on ühtäkki õhku sööstnud tuhandeid linde. Ilutulestikest põhjustatud müra ja valgussähvatuste lõplik mõju lindudele on veel teadmata.

Ilutulestiku sädemed, valgus- ja värviefekt kestavad kõigest mõned sekundid, kuid sellest tekkinud õhusaaste võib linnade kohal püsida mitmeid tunde. Kaasnenud keskkonnareostus on inimestele ja loomadele kahjulik ja muidugi ei ole ilutulestiku korraldamine ka majaduslikult kuigi põhjendatud tegevus.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus saatis oktoobri alguses kõikidele Eesti kohalikele omavalitsustele küsimuse, kas nad kavatsevad tänavu ilutulestiku korraldada ja kui, siis miks. Oktoobri lõpuks olid vastanud 33 omavalitsust, et nad ei kavatse tänavu ilutulestikku korraldada. Põhjenduseks toodi tekkivat keskkonnareostust, kokkuhoidu, seda, et omavalitsuse territooriumil elavad nüüd ukrainlased ja seetõttu oleks paugutamine kohatu jne. See pole mõistlik ei majanduslikult ega moraalselt, kinnitasid mitu omavalitsusjuhti. Kokkuvõte küsitlusest ilmub aasta lõpus, aga tänaseks on mitmest kanalist kinnitatud, et aastavahetuse ilutulestikku ei korralda Tallinn, Tartu, Pärnu, Räpina, Rakvere, Järvamaa omavalitsused jne. Hiiumaa vald ei ole viimased kaks aastat ilutulestikku korraldanud.

See muidugi ei tähenda, et eraisikud rakette ei laseks või suuremat etendust ei korraldaks. Pealtnäha tundub, et kuna omavalitsused on loobunud, siis on agaramad kodanikud initsiatiivi oma kätte võtnud ja tuld lendab taevasse senisest rohkemgi. Seepärast on loomakaitseorganisatsioonid kavandanud ka ulatuslikke ühiskampaaniaid, mille käigus analüüsitakse ilutulestike täieliku keelamise võimalused. See muidugi pole väga lihtne või lühiajaline projekt, seotute kett polegi nii lühike, muud tegevust peaksid leidma nii pürotehnika tootjad kui müüjad, aga eelkõige peaksid inimesed ise aru saama, et ilutulestike aeg on läbi.

Ilutulestike müük on muidugi praegugi reguleeritud ja kategoriseeritud. On ohtlikumat ja vähemohtlikumat pürotehnikat, nende õhkulaskmiseks loa saamine on rohkem ja vähem keeruline. Välisriikide eeskujul võiks ka Eestis piirata ilutulestiku kasutamist veelgi enam just neil perioodidel ning asukohtades, kus see enim häiringuid põhjustab (ennekõike novembris-detsembris ning kohtades, kus asuvad müra suhtes tundlikumad inimesed või müra levib kõige enamate inimesteni). Aega võtvate seadusandlusmuudatuste elluviimise alternatiiviks on muidugi sõnumi levitamine iga inimeseni – ilutulestik on ajast ja arust.

Artikli koostamisel on kasutatud Keskkonnaõiguste keskuse 2019. aastal koostatud dokumenti: “Õiguslik Analüüs. Ilutulestiku kasutamise piiramise võimalustest.” ja Novaatori artikleid.  

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s