See kõige olulisem asi jõulude ajal – rahupühade peolaud

See lugu ilmus kõigepealt 20. detsembri Hiiu lehes.

Kui rahulikult järele mõelda, siis võib jõulustressi aasta peale laiali laotada, kirju ja kaarte saab saata aastaringselt, praegu isegi praami pealt, kingituste üle on inimestel alati hea meel, nende ajastamise saab ka kokku leppida. Ja pühadeeelne koristamine on igaühe enda asi. Jõulukaunistustega on nii, et tegelikult sobivad igasugused küünlad ja tulukesed vähemalt madalatesse talutaredesse aastaringselt ja kuuske ka ju ei pea tooma.

TEKST JA PILDID:
KADRI TAPERSON
kadri.taperson@hiiuleht.ee
TOIDUD:
RUDOLF TAPERSON

Nii et kohustuslikest kommetest jääb alles ainult see, et 24. detsembri õhtul peaks sööma. Ja hästi sööma. Muidu ei jää pühadetundest üldse midagi alles. Hästi söömine tähendab inimeste jaoks erinevaid asju, aga üks on kindel – neid, kes ka jõulude ajal taimseid asju söövad, tuleb järjest juurde. Nii tervise, keskkonna kui loomade pärast. No päriselt – kuidas me räägime rahust ja headusest, kui samal ajal teisi liike sööme?


Hiidlastel on muidugi siingi eelised.
Marju ja seeni saab metsast, hapukapsast Maiu käest, kikerhernejahu teeb Hiiu Jähu, kartuleid, kaalikaid ja peete peenramaalt või lahkelt naabrilt, hapukurke ja kõrvitsasalatit keldrist, ehkki seekord ei olnud vähemalt Kuuli talu peenardel ühtki kurki ja keldris ühtegi kõrvitsapurki, nii et need on pärit hoopis Kripasti talust ja Kaigutsi külast.


Kuuli talu jõulusöökidega ongi nii, et nende hulgas on tavaliselt traditsioonilisi ja uusi läbisegi, osa neist külmad ja osa soojad, osa soolased ja teised jälle magusad. Tänavu sattusid lauale ja meie parimatesse lauanõudesse järgmised pidusöögid:
kartulivorm, kaalikavorm, hapu­kapsad,hapendatud metsaseenesalat, kõrvitsasalat, pohlamoos, kikerhernetofu, peedi-wellington, taimevalgu talvevorstid. Magustoitudeks oli marjapüree piparkoogipuru ja taimse vahukoorega (võib ka jogurtiga) ja šokolaadibiskviidid marjadega ja piparkoogid. Kohv ikka ka.


Vanasti olevat nii olnud, et pere­naised ei teinud süüa retseptide järgi, vaid nii nagu ema õpetas ja käsi tundis. Sellestki olenes palju, mis kapis parajasti oli. Meil on ka selline komme, et kui üht või teist koostisosa parajasti pole, siis selle saab asendada. Nii ongi kaalikavormis leivasiirup (ma ei teadnud, et selline asi olemaski on) asendatud kuuseokkasiirupiga ja wellingtonis šampinjonid muude metsaseentega. Valmistoitudest kasutasime ainult talvevorste ja retseptidest mahub tänasesse lehte kaks.


RETSEPTID

Kaalikavorm

KOOSTIS
1 kg kaalikaid või juba valmis püreed
5 dl vett
2 dl kaerakoort
3 spl leivasiirupit
2 tl soola
½ tl riivitud v jahvatatud muskaatpähklit
½ tl riivitud v jahvatatud ingverit
1 tl valget pipart
1 dl riivsaia + pinnale puistamiseks
Õli
Koori ja tükelda kaalikas väikesteks kuubikuteks.
Pane need vähese veega keema, kata pott kaanega ja lase madalal kuumusel podiseda 20–30 minutit või kuni kaalikas on pehme.
Vajuta kaalikas pudrunuiaga keeduvette pudruks.
Sega hulka koor ja sool, siirup, maitseained ja riivsai.
Määri ahjuvorm õliga, vala segu vormi, piserda õliga, raputa riivsai.
Küpseta 175 kraadi juures poolteist tundi.


Retsept on pärit raamatust “Taimsed pärimustoidud”. (Varrak, 2022)

Wellington peedi ja tofuga

KOOSTIS
600 g lehttainast


Täidis:
200 g keedupeeti
200 g suitsutofut
120 g valgeid ube
40 g mandlijahu
4 küüslauguküünt
1 värske rosmariinioks
1 sl sojakastet
1 sl toiduõli praadimiseks
soola, pipart


Seenepadi:
300 g šampinjone
0,5 sibulat
3 küüslauguküünt
2 sl toiduõli praadimiseks
soola
taimset piima määrimiseks, soolakristalle


Sulata lehttainas. Pese ja haki seened, sibul, küüslauk peeneks. Prae kuumal pannil ja jahuta.
Täidise jaoks haki küüslauk ja rosmariin. Prae õlisel pannil 3–4 minutit, kuni küüslauk on kuldne. Lõika peet ja tofu kuubikuteks. Pane kõik komponendid köögikombaini nõusse ja sega. Täidis peab olema ühtlane ja vormitav. Eelsoojenda ahi 210–220 kraadini.
Rulli tainas lahti. Tõsta see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Jaga silma järgi pikkupidi kolmeks. Keskele tõsta seened ja nende peale täidis. Vormi käega pikk kotlet. Taina ääred lõika noaga ribadeks ja punu neist „pats“, tõstes kordamööda ribasid üle täidise. Lõika üleliigsed tükid ära, pintselda piimaga ja puista peale soolakristallid.
Küpseta 20–30 minutit. Lase kuldpruunil pirukal puhata 20 minutit ja siis serveeri.


Võetud ajakirjast Vegan, tegija Angelina Sorgina, @gelchicooks

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s