Teistmoodi jõulud

See jõulumõtisklus ilmus kõigepealt 23. detsembri Hiiu lehes

Vanasti olid jõulud paremad. Siis, kui nad veel keelatud olid. Jõulu­pühade tulles tõmmati kardinad ette ja peeti pühad trotslikult ära. Mis sellest, et ametlikult peeti hoopis imeliku nimega nääre ja algselt paganlike pühade mainimisest võis korralik jama tulla. Ja vahel tuligi.
Mäletan, et kunagi põhikooli ajal otsustasime kõigest hoolimata koolis pühi pidada. Võtsime küünlad kooli kaasa, panime need klappidega laudade peal põlema ja vist laulsime ka. Aasta võis olla umbes 1979 või 1980? Hiiumaaga poleks sel lool midagi pistmist, kui algataja poleks suvehiidlane ja isegi see õppealajuhataja, kes lastelt kurja näoga seletuskirju kogus, elab juba ammu Hiiumaal. Aga selline ohtlik kool oli Tallinnas ja minu jõulutunne on just selliste lugudega seotud. Jõul peab teistsugune olema kui argipäev.

Üksikul saarel


Küsisin ühes sotsiaalmeedia grupis, kuhu kuulub hulk paari-kolme­kümneaastaseid ühiskonnakriitilise
ilmavaatega noori, et mida peaks kirjutama ühes mõtiskluses, mille algne idee on välja pakkuda just nagu alternatiivsed jõulud.

„Normaliseeriks kingituste mittetegemisi!“ kirjutas üks noor.

Kokkusattumusena on selle grupi nimi „Üksik saar“ ja viitab hoopis millelegi muule kui hõredalt asustatud talvine Hiiumaa, aga vastuseid tuli sealt mitu. „Normaliseeriks kingituste mittetegemisi!“ kirjutas üks noor.
„Selle asemel, et osta kümnele pereliikmele nänni, tee nende nimel annetus heategevusele ja osta iseendale kingitus, sest perele ja sõpradele on parim kingitus see, et sina oled õnnelik ja rahul. Puupaljas rahakott seda tunnet ei paku!“.
Teine soovitas mainida, et laud ei pea lookas olema ja ei pea sööma kuni püksinööp eest ära lendab. „Andke ikka põllumajandussektorile kah puhkamise aega, et ei peaks nii palju loomi tapma ja jõulude nimel kannatama vaimse koormuse all,“ lisas ta teatud sarkasmiga.

Samal ajal surub iga reklaam peale stereotüüpset pidu perega laua ümber, soojast toast ja rasvasest hanest.

„Kindlasti on vaja rohkem üksinda pühade tähistamisest rääkida. On neid inimesi, kes tunnevad end jõulude ajal rohkem üksinda kui muidu ja siis teistel on mingi haletsustunne, et vaene inimene, üksi kodus. Aga võibolla ta tahab üksi olla!“ kirjutab kolmas.
Kõigil grupiliikmetel oli midagi kaasa rääkida: tuleks rääkida mitte ainult üksinda jõulude pidamisest, aga ka kahekesi, sest on täiesti normaalne valida puhkus kahekesi kodus – vaikus ja mugavus. Hoolimata sellest, et on neid, kellele meeldib üksi olla, on neid inimesi ka, kellel toetusvõrgustikku polegi ja seega ka valikut mitte, kas olla pühade ajal üksi või perega. Samal ajal surub iga reklaam peale stereotüüpset pidu perega laua ümber, soojast toast ja rasvasest hanest. Seegi seos tuleb noortel meelde, et võibolla tänavu ei saa mõni inimene endale nii palju lubada kui eelmisel aastal ja siis tekib masendus, sest pühad lihtsalt hõõruvad seda olukorda nina alla.

Tänavu soovitatakse Ukrainale annetamist ka aastavahetuse ilutulestiku asemel, sest rakette on sinna kindlasti rohkem tarvis kui meile.

„Lihtsalt looduses võiks ju olla ja midagi ei pea ostma ja oma kodu­loomadega peaks aega veetma palju rohkem! Ja üldse on tegelikult ju nii palju mooduseid pühade veetmiseks – nii äge oleks, kui meedia normaliseeriks teistmoodi pühad, mitte selle „heteronormatiivse pere keskel lihavaagen“ narratiivi“, võtavad noored teema kokku.

Jõulumasendus


Juba mainitud jõulumasendus on päriselt olemas. Klantspilt on liiga särav ja toob inimese peidetud puudujäägid pimedatest nurkadest välja. Kurbus ja ärevus paisuvad tavalisest suuremaks, nii mineviku vead kui tuleviku ebakindlus vaevavad korraga. Ka sesoonne depressioon on päriselt olemas ja ka talvekaamos, mis tekitab inimese organismis hormonaalseid muutusi. Kui me lisame sinna juurde veel ärevuse maailmas toimuva pärast, siis võivad kõik need psüühilised seisundid just jõulupühade ajal oma haripunkti saavutada. Seda on igaks juhuks hea ette teada ning oma lähedasi ja lapsi jälgida. Võimalik, et just eelmainitu segamini alkoholiga on peamiseks põhjuseks, miks koduvägivald pühade ajal alati suureneb.

Tehke head


Õnneks on jõulumasendusest, klantspiltide survest ja muust sellisest järjest rohkem rääkima ja kirjutama hakatud. Ega head retsepti õnnelikeks pühadeks ju olemas polegi. Hiidlased lähevad tõenäoliselt tänavu jõululaupäeval sauna, sest see satub just laupäeva peale. Nii mõnelgi perel on kombeks kingituste kuhjamise asemel hoopis lõunamaale sõita. Ka jõulu­aegne annetamine on moodi läinud. Tänavu soovitatakse Ukrainale annetamist ka aastavahetuse ilutulestiku asemel, sest rakette on sinna kindlasti rohkem tarvis kui meile. Maailmaparandamine on vaimsele tervisele alati kasuks.

Foto Ireene Viktor

Üks kommentaar “Teistmoodi jõulud

  1. Ma olen nõus kõigi noorte pakutud lahendustega, ainult kas igal pool peab “heteronormatiivset” nimetama. Las need heterod olla ka rahulikult. Lihtsalt “traditsioon-normatiivne jõul lihavaagna ümber” võiks minevikku vajuda.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s