Tänane blogitekst on pärit 24. jaanuaril Emmaste raamatukogus toimunud jutuõhtult nimega “Mida me teame rohepöördest?”. Hoolimata liigagi tõsisest teemast kulges õhtu väga lõbusalt ja sõbralikult ja seepärast kirjutasin muist meie vestlusest mälu järgi üles. Info vahetekstides on pärit siit.
Emmaste raamatukogus toimuvatel üritustel ei ole kunagi liiga palju rahvast ja seda mõnusam on väikses seltskonnas pimedatel õhtutel juttu ajada. Kõik on omad inimesed, ka need, kes ürituse ajal uksest sisse ja välja käivad, et raamatuid võtta või tuua. Laua ümber istume viiekesi.
Laani: Marju, ma vist ikka sellest Dantest jagu ei saa.
Kadri: Mis Dantest?
Laani: No ilmus see uus, Paradiis või misasi ta oli. Pool on salmid ja pool on seletused, ma vist ei jaksa.
Marju: Ma tahtsin hoopis seda rääkida, et kui ma Rahvusraamatukogus töötasin, siis meil oli tihtipeale näituste avamised. Tiiu Valm oli veel direktor. Meil käis linnarahvas lausa söömas. A täna peame ise need kringlid ära sööma
Laani: Mis aasta see hakkakski nüüd?
Mrjam: Ja liikumisaastat tähistamegi kringliga.
Kadri: A ma tahtsin hoopis Marjult küsida, et kuidas sa selle peale tulid, et mind kutsuda.
Marju: No ma olen ammu tahtnud juba, et keegi tuleks ja rohepöördest räägiks, aga siis nii juhtuski – nagu Hiiumaal ikka juhtub asju, et Sa astusid uksest sisse, ja plaksti oligi idee olemas.
Laani: Ma täna tulin siia ja siis selle teemaga mul tuli meelde see mees, kes meil siin Hiiumaale tagasi tuli ja seal Tuurus selle kaitseala või mis asja tegi.
Kadri: Ruuben Post
Laani; Jah, mis rohelise asja ta tegi siin?
Kadri: Äkki Biosfääri kaitseala.
Laani: Jah, vot sellise rohelise asja. Aga kas sa ise oled siis roheline?
Kadri. Ma ühtegi erakonda küll ei kuulu.
Laani: Nojah, ega see puu külge kinni sidumine ikka ei aita ka ju.
Inimkond on oma tegevusega soojendanud Maa atmosfääri üle 1,1 kraadi võrra. (IPCC 2022, 6. ülevaateraporti füüsikaliste aluste peatükk) • Lisaks kliima soojenemisele on Maa elusloodus väga halvas seisus. Elupaikade kadumise, reostuse, looduse ülekasutamise ja kliimasoojenemise tõttu väheneb elurikkus kiiremini kui iial varem inimkonna ajaloos. (IPBES 2019) • Kui inimkond jätkab tegutsemist praegusel kursil, soojeneb Maa atmosfäär sajandi lõpuks 2,8 kraadi võrra. (IPCC 2022, 6. ülevaateraporti kohanemise peatükk) • Selleks, et kliima soojenemist oleks võimalik hoida 1,5 või isegi 2 kraadi piires, peab inimkonna süsinikuheide hakkama kiiresti vähenema enne 2025. aastat. (IPCC 2022, 6. ülevaateraporti kohanemise peatükk) • Kliimakriisi ohjeldamiseks on vaja vähendada maailma süsinikuheidet 2030. aastaks ligi poole võrra ja 2050. aastaks nullini. Seega isikliku elustiili muudatustega ei ole võimalik süsinikuheidet vastaval määral vähendada ning vaja on ühiskonnaüleseid süsteemseid muudatusi. (IPCC 2022 kokkuvõte)
Mirjam: Täna oli ikka nii suur tuul. Aga ehk läheb ikka külmaks ka veel. Kui talve pole, ei tule suve ka jaa
Kadri: No põhimõtteliselt me juba räägimegi rohepöördest, sest kliima on ju ka sellega seotud. Aga ma tahtsin enne küsida, et kas ma võin meie üritusest pärast kirjutada ka? Niimoodi, et Laani küsis ja.
Laani: Misasja ma küsisin.
Mirjam: No ta mõtleb ise välja ju.
Laani: Ahsoo no las mõtleb.
Kadri: Ega me kõigest niikuinii täna rääkida ei jõua, aga põhimõtteliselt on rohepööre selline nagu üleminekuaeg, et kui praegu on nii et on oht, et maailm lõppeb üldse ära ja kestab selle ajani, mil inimese tegevus enam planeeti ei ohusta.
Mirjam: jah, inimene ongi kõiges süüdi.
Laani: Jah, et ei tohi enam mürigitada ja reostada jne. Prügi tuleb sorteerida ka.
Kadri: Eestis on tehtud selle pöörde jaoks valitsusprogramm ja ka praegu enne valimisi kirjutavad sellest, et kliimaseadust on vaja, peaaegu kõik erakondade programmid ka. Eesti on tegelikult päris suur süsinikuheite tekitaja, sest me sõidame autodega ja reisime lennukitega, kasutame palju elektrit ja oleme üldse päris tsiviliseeritud, mis pole kliimale hea.
Oma geograafilise asukoha tõttu soojeneb Eesti kliima kiiremini kui maailm keskmiselt (Sepp, T., et al. 2018). Eesti on osa Euroopast ja maailmast, seega mõjutab me igapäevast heaolu see, kuidas mujal maailmas läheb. Kui maakera keskosas muutub elamine võimatuks ja kui lisandub relvakonflikte (nt nagu Vene sissetung Ukrainasse või sõda Süürias), siis suureneb ka rändesurve ja konfliktioht Eestile. Peame selleks valmis olema, samal ajal ise aina soojenevate suvede ja talvedega kohanedes.
Laani: no põhimõtteliselt siis olekski parem kui me oleks veel vaesemad.
Kadri: Jah, sest põhiline probleem ongi tarbimises ju. Ja siis sa rääkisid siin enne aktivistidest, kes end puu külge seovad. Ma arvan, et Eestis on kõige suuremad kliimaaktivistid Friday’s For Future Eesti noored, kes igal reedel meeleavalduse korraldavad, et kliimamuutusele tähele panu pööratakse. See on see liikumine, mille Greta Thunberg algatas.
Laani: No ja on sellest kasu ka siis või?
Koolinoorte kliimastreikide ja Extinction Rebellioni aktsioonide (nt Londonis silla sulgemine) ajal ja järel suureneb inimeste huvi kliimakriisi vastu: nende aktsioonide ajal on Google’is otsitud tavalisest oluliselt rohkem mõisteid kliimamuutused, kliimahädaolukord, kliimakriis ja kliimamuutuste leevendamine. Nende aktsioonide ajal kajastab meedia oluliselt rohkem kliimamuutust (Thackeray et al. 2020). Inglismaa Extinction Rebellioni sekkumiste järel pole keskkonnamure tajumine enam samale tasemele langenud, kui enne proteste (YouGov 2021).
Kadri: Ma ei tea, ega keegi ei tea ju päris täpselt, mis edasi saab, kliimamuutus on ju juba alanud ja on neid, kes arvavad, et selle rohepöördeks peab tegema palju rohkem, on neid, kes arvavad, et ei peaks üldse midagi tegema ja neid, kellel on savi. Aga ilma aktivistideta pöörataks sellele veel vähem tähelepanu.
Mirjam: tegelikult on nii paljudel vist savi. Ja ma arvan ka, et keegi ei tea, mis edasi saab. Et kuidas see kliima muutub.
Kadri: Nojah ja ega see pole ka päris täpselt teada, misasi seda süsinikuheidet kõige rohkem kasvatab. Neid asju on palju, aga energiatootmine ja loomatööstus on kõige põhilisemad tekitajad. Sellepärast on keskkonnaaktivistid ja loomaõigusaktivistid on ka omavahel rohkem koostööd tegema hakanud, et need teemad on omavahel seotud.
No ja seda ma olen ka mõelnud, et kui 2008. aastal taheti Hiiumaale maismaale neid tuuleparke rajada, siis see oli küll kõige õigem asi, et see ära hoiti, aga meretuulepargid ilmselt tulevad.
Laani: Sa mõtled, kus see 8000 allkirja korjati.
Mirjam: Jaa, terve saar oleks neid täis olnud.
Laani: Mõtle kui kaua neid asju juba teatakse ja alles nüüd siis hakatakse tegema programme. On ju räägitud juba 30 aastat või rohkem isegi.
Mirjam: tegelikult poleks seda jama kui inimesed elaksid piibli järgi ja kasvataks oma toidu ise ja siis sööks seda. Loomade söömine tuli piiblis ju ka peale veeuputust, enne ei olnud.
Laani: No ega ma ei tea, kas enam ikka üldse midagi jõuab teha.
Kadri: Aga ega nii ka ei saa ju, et midagi ei tee ja otsustame, et polegi mõtet, niikuinii on pekkis.
Laani: Aga kus need noored siis on, miks nad enam meil vallamaja ees ei seisa oma plakatitega. Ükskord olid ju.
Kadri: Ega need ei pea ju ilmtingimata noored olema, sa võid ise ka meeleavalduse korraldada.
Laani: Jaa, no koos Mirjamiga lähemegi.
Mirjam: Ma mõtlesin hoopis, et valimispäeval võiks minna vallamaja ette seekord. Ja siis ma tahtsin veel küsida, et mis ma kikerhernekonservist saan teha. Ma ostsin ühe.
Kadri: No hummust ja.
Mirjam: Ei, hummus ei meeldi mulle.
Laani: Aga las tuleb meile sinna eakate päevakeskusele ja näitab, mis taimetoitu saab teha. Mina küll ei oska.
Läbimõeldud taimetoitlus, sh veganlus, on tervislik ja piisava toiteväärtusega. Tervislikel koostisainetel baseeruv ning hästi planeeritud taimetoitlus ja veganlus on sobivad kõigis eluetappides, sh rasedus, imetamine, imikuiga, lapsepõlv, noorukiiga, vanem täiskasvanuiga, ja ka sportlastele (WHO; American Dietetic Association). Paljude riikide tervishoiupoliitikas soovitatakse inimestel piirata töödeldud liha ja punase liha tarbimist. Nende liigset tarbimist seostatakse suurenenud riskiga surra südamehaigustesse, diabeeti ja muudesse haigustesse (WHO, WHO, FAO (UN)
